Küsitlus

Arvutidoktorit tean...

View Results

Loading ... Loading ...
Koostööpartnerid
Koostööpartnerid

arvuti remont

SSD VS HDD KÕVAKETAS

KõvakettadKui vanasti olid kõik laua- ja sülearvutid varustatud HDD kõvakettaga, siis nüüd on hakatud paigaldama osadele mudelitele ka SSD kõvaketast. Mis  vahe neil kahel õigupoolest on?

Põhimõtteliselt võiks kõvakettad võistelda viies kategoorias: hind, kiirus, töökindlus, müratase ja maht.

HIND: 
Praegu veel on SSD kõvakettad tunduvald kallimad kui klassikalised HDD kettad. Näiteks hästi jämedalt arvutades maksab HDD ketta 1GB salvestusruumi 0,25€, kui SSD kettal on see 1,45€. Lohutust pakub, et SSD ketaste hinnad langevad kiiresti. Siiski tasub tõsiselt kaaluda, kas ühel tööarvutil on vaja 1000GB suurust kõvaketast või piisab ka kõigest 120GB mahust, mis tagab aga oluliselt kiirema arvuti. Ning kui ruumi jääbki väheseks, siis alati on võimalik kasutusele võtta väline kõvaketas, mille hinnad on suhteliselt soodsaks läinud.

KIIRUS:
SSD kettad on kiiremad kui HDD kettad. ML Novaator osakonna testi järgi on SSD kettad isegi kuni 24 korda kiiremad tavalistest kõvaketastest. Tinglikult võiks öelda, et SSD kettaga varustatud arvuti kasutaja säästab aastas kokku 27 tundi ja terve hunniku närve.

TÖÖKINDLUS:
Elueaks loetakse HDD ketastel  pool miljonit tundi, kui SSD kettal on see näitaja 1,2 miljonit tundi. HDD kettad ütlevad peamiselt üles ülekuumenemise tõttu. SSD kettal aga liikuvad osad puuduvad ning töökoormusel ketas ei kuumene.

MÜRATASE:
Nagu eelpool mainitud, siis SSD kettal liikuvad osad puuduvad, mis muudab ka töötamise praktiliselt hääletuks. HDD kõvaketas on arvutis jahuti kõrval suurim müra tekitaja, siis selle puudumisel muutub ka töökeskkond palju vaiksemaks. Kuna HDD kettad kuumenevad töötades, siis nende puhul peab ka jahuti rohkem tööd tegema ja lärmama kui SSD ketta puhul.

MAHT:
HDD kettad mahutavad veel kordi rohkem andmeid kui SSD kettad. Kuid tuleb endalt küsida kas tõesti on vaja arvutis nii meeletult andmeid hoida või võib seda teha näiteks välisel kõvakettal ja hoida arvuti puhta ja kiirena.

Kuid millist ketast siis valida? 
Tuleb kõigepealt endal selgeks mõelda kui palju soovid arvutis andmeid hoida ja kui palju oled nõus selle eest maksma. Kui kasutad arvutit puhtalt töö tegemiseks, siis soovitame SSD ketast, kui aga vajad pigem mahtu või soodsamat arvutit, vali HDD. Lisaks on veel variandiks arvutid millel on nii HDD kui ka SSD. See tähendab seda, et Windows laetakse SSD kettalt ja ka põhioperatsioonid toimuvad SSD kettalt, mis hoiab arvuti kiirena. Samas on kõrval ka väga mahukas HDD ketas Sinu failide jaoks.

Allikas: Itipood.ee

Kuidas kõvaketas katki läheb?

Tihti, kui arvutiga on probleeme, on hädade põhjustajaks kõvaketas (HDD). Kõvaketta probleemide korral on enamus juhtudel võimalik näha ennetavaid märke. Osates neid märke tähele panna on võimalik aegsasti reageerida ja päästa olulist infot .

Mida siis teha, et poleks üllatusi?

Esimene reegel on alati see, et oluline info tuleb ALATI hoida mitmes erinevas kohas. Kui tõstate oma info samas arvutis olevatesse erienvatesse kataloogidesse, siis see variant ei tööta . Kui kõvaketas läheb katki, siis on reeglina kõik kataloogid kadunud. Mitte ainult olulised.

Teiseks tuleb olla alati valmis selleks, et andmeid võib olla vaja taastada. Et see lihtsam oleks ja tõenäolisemalt kõik andmed kätte saaks, tuleb kõvakettal olevat infot regulaarselt defragmentida. Microsoft Windows 7 omab juba üsna talutavat defragmentimisprogrammi. Tõsi, selle peamine eesmärk on andmeid hoida nii, et arvuti ei muutuks aeglasemaks. Varasematel versioonidel tasuks kasutada teiste tootjate omasid. Arvutidoktor soovitab kasutada tasuta tarkvara Piriform Defraggler-it. See saab hakkama ka väga tugevalt fragmenteerunud ketastega. Kiirem varinat, aga ka natuke lohakam on Auslogics Disk Defrag .

Kolmandaks kuula ja jälgi oma arvutit. Katkiminev kõvaketas hakkab reeglina varem mingeid märke saatma:

  • Kui kõvaketas hakkab kõvemini häälitsema, või teeb arvuti käivitudes kolksatusi, siis ei ole kettavahetus kaugel.
  • Arvuti muutub ootamatult aeglaseks ja kõvaketta tuli põleb vahetpidamata. Üldjuhul tähendab see seda, et kettalt lugemis/kirjutamise kiirus on miskil põhjusel aeglaseks jäänud.
  • Arvuti hakkab mingil hetkel imelikke teateid viskama, et kas puudub käivitatav fail või jookseb arvuti sinise ekraaniga kinni. Sellisel juhul on ilmselt tekkinud kettale “remapped track-id” mille tulemusel tekib arvuti tarkvara andmevahetusel ootamatuid viivitusi. Ka sel juhul on mõistlik hakata kiiresti uut kõvaketast muretsema.

Eelnev jutt kehtib peamiselt kõvaketaste kohta, mis ei ole SSD kettad. Aga ka SSD ketastega arvuti omanikele ei tule kahjuks,  kui nad oma arvutite käitumist jälgivad.

Kui sa märkad, et Sinu arvutil võivad olla mainitud sümptomid, siis võta ühendust Arvutidoktoriga.
Me aitame päästa sinu andmed ja vajadusel vahetame kõvaketta.