Küsitlus

Arvutidoktorit tean...

View Results

Loading ... Loading ...
Koostööpartnerid
Koostööpartnerid

Laiast ilmast

Arvutidoktor soovitab – ESET NOD32® Antivirus 6 ja ESET Smart Security® 6

ESET, liider proaktiivse digikaitse valdkonnas, mis on arendanud oma auhinnatud tehnoloogiat juba üle 25 aasta, teatab oma lipulaevaks olevate järgmiste toodete turule toomisest: ESET Smart Security 6 ja ESET NOD32 Antivirus 6. ESET Smart Security 6 tagab kõik-ühes Interneti-turbe ning ESET NOD32 Antivirus 6 on kiire ja jõuline viirusetõrjelahendus. Nende toodete uus põlvkond tagab veelgi parema sissetungide tuvastamise, täiustatud puhastamise ja kiirema skannimise tänu värskendatud mootorile.
Kliendid on viimase 25 aasta jooksul hinnanud ESETi tehnoloogiat eeskätt tänu selle usaldusväärsele ja kiirele tuvastusvõimele. Pealegi kuulub ESET Smart Security 6 ja ESET NOD32 Antivirus 6 komplekti standardina ka ESETi sotsiaalmeedia skanner, mis kaitseb kasutajat ohtude eest Facebookis.

ESET

 

eset1

 

 

 

 

“ESETi tuumiku arendamise meeskond on näinud palju vaeva ning disaininud ümber kogu skannimismootori, mis omab keskset rolli kõikides ESETi toodetes. Nüüd on skannimine ise efektiivsem tänu meie mootori kiiremale töötlemisvõimele. Need tooted rakendavad ESETi tehnoloogiate ThreatSense® ja ThreatSense.Net® uue, kolmanda põlvkonna täiustatud heuristikat koos LiveGrid® skanneriga,” ütles ESETi peainsener Pavel Luka.

Veel üheks oluliseks tuumiktehnoloogia täiustuseks on parendatud pahavarast puhastamine. Suurt tähelepanu on pööratud väljakutset pakkuvate pahavara perekondadega tegelemisele, mille tulemuseks on oluliselt efektiivsemaks muudetud puhastusmoodul, mis on pahavara eemaldamisel varasemast veelgi tõhusam, nagu see on leidnud kinnitust sõltumatu labori AV-Comparatives poolt tehtud testide käigus.

“ESET sai 86 punkti pahavara eemaldamise eest värskeimas labori AV-Comparatives tooteülevaates**, mis liigitab ESET V6 tooted (2013. a versioon) parimate toodete sekka pahavara eemaldamisel. See täiustus ning tuvastuskiiruste paranemine tõstavad esile ESETi jätkuvat pühendumist teadus- ja arendustööle,” ütles sõltumatu testimislabori AV-Comparatives juhatuse esimees Andreas Clementi.

ESETi sotsiaalmeedia skanner kaitseb sotsiaalmeedia kasutajaid, kaasa arvatud nende profiili, seina, uudisesöödet ja erasõnumeid pahatahtliku sisu eest koguni ajal, kui kasutaja ei ole sisse logitud. Nakkuse leidmisel saabub meilitsi teavitus, et kohe saaks vastumeetmeid rakendada. See rakendus kaitseb ka kasutaja sõpru pahatahtliku sisu eest, kontrollides nende seinu potentsiaalselt ohtlike linkide suhtes. Külastage järgmist veebisaiti lisainfo saamiseks skanneri kohta: http://www.eset.com/social-media-scanner.

Vargusetõrje funktsionaalsus aitab kadunud sülearvuti lokaliseerida ning muudab võimalikuks kadunud või varastatud seadmel asetleidva tegevuse seiramise, sellal kui sihtotstarbelise õngevõtmistõrje mooduli turuletoomisega pakutakse kompleksset kaitset digitaalse identiteedivarguse eest.

ess-2-anti-theft

 

 

 

 

 

Vastavalt globaalse projekti Online Security Brand Tracker uuringule* peavad arvutikasutajad kõige väärtuslikumaks ülemaailmset kaitset õngevõtmissaitide eest: 68% kõikidest arvutikasutajatest peab seda oluliseks funktsiooniks. Kaitset andmevarguse eest peetakse aga tähtsuselt kolmandaks funktsionaalsuseks viirusetõrjetoodete puhul. Sõltumatu labori AV-Comparatives värskeimas tootetestis** liigitus ESET Smart Security 6 üheks kõige efektiivsematest toodetest, suutes blokeerida peaaegu 94% ohtudest.
Sihtotstarbeline õngevõtmistõrje moodul V6-s sisaldab õngevõtmissaitide laiendatud andmebaasi, nagu ka kasutajate verifitseeritud raporteid veebisaidi http://phishing.eset.com kaudu. Vargusetõrje funktsionaalsus osutus üheks kõige populaarsemaks: 546 miljonit vastajat pidas seda väärtuslikuks kadunud seadme lokaliseerimise ning salvestatud andmete kustutamise ja lukustamise vahendiks sülearvuti kaotamisel või varastamisel. Uuring kinnitab, et enamik kasutajaid (umbes 80% kogu maailmas) soovivad liikvel olles kaitsta oma andmeid ja seadmeid sülearvutit Internetiga ühendumiseks kasutades.

ess-out-of-home-network

 

 

 

 

 

 

 

 

“Me ei taha ESETis, et meie kliendid maksaks lisaks millegi sellise eest, mida me peame kompleksse personaalse turvalisuse lahutamatuks osaks. Me kuulume esimeste pakkujate hulka, kes on lisanud vargusetõrje funktsionaalsuse oma tootesse ilma täiendava tasuta selle asemel, et pakkuda seda eraldiseisva rakendusena,” lisas ESETi müügijuht ja tegevdirektor Ignacio Sbampato.

Mõlemad kuuenda versiooni tooted on Windows 8 sertifitseeritud ning kannavad logo “Windows 8 Compatible”.

Arvutidoktor OÜ on ESET’i edasimüüja. 

ESET Smart Security 6 lahenduse valitud funktsionaalsused ja eelised

ESS6-235x367• Vargusetõrje – seirab automaatselt kadunud seadet ning kui seade läheb onlaini, siis kuvab selle asukohta kaardil tööpiirkonnas olevate nähtavate Wi-Fi võrkude põhjal.

• Õngevõtmistõrje moodul – kaitseb kasutajat usaldusväärseks maskeerunud võltsveebisaitide püüete eest omandada tundlikku infot nagu kasutajanimesid, paroole ning panga- ja krediitkaardiandmeid.

• Isiklik tulemüür – takistab volitamata kasutajaid pääsemast ligi teie arvutile ning kasutamast ära teie isiklikke andmeid. Kasutaja saab seega ilma muretsemata onlainis šopata ning pangateenuseid ja sotsiaalmeediat kasutada.

• Vanemliku kontrolli funktsionaalsus – aitab tagada laste turvalisust Internetis, kuna võimaldab vastavalt laste vanusele blokeerida veebisaitide kategooriaid.

• Jõudeolekus skannimise funktsionaalsus –teostab sügavuti skannimist siis, kui arvutit ei kasutata, aidates nii parandada süsteemi talitlust ning tuvastades potentsiaalseid passiivseid ohtusid enne, kui need kahju põhjustavad.

Nii ESET NOD32 Antivirus 6 kui ESET Smart Security 6 lahenduse valitud funktsionaalsused ja eelised

• ESETi sotsiaalmeedia skanner – kaitseb sotsiaalmeedia kasutajat ja tema sõpru pahatahtliku sisu eest. Kaitse on tagatud nii nende profiilile, seinale, uudisesöötele kui erasõnumitele.

• Viirusetõrje ja nuhkvaratõrje – tagavad proaktiivse kaitse igat tüüpi onlain- ja offlainohtude eest ning takistavad pahavara levikut teistele kasutajatele.

• Pilvepõhine skannimine – muudab skannimise kiiremaks ohutuid faile ESETi faili reputatsiooni andmebaasi põhjal valgesse nimekirja liigitades.

• Failide skannimine allalaadimise ajal – lühendab allalaaditavatele failidele juurde pääsemiseks kuluvat aega, skannides neid juba allalaadimise protsessi ajal.

[aio_button align=”left” animation=”swing” color=”orange” size=”medium” icon=”time” text=”Soovin rohkem infot ESET’i kohta!” url=”http://www.arvutidoktor.ee/eset/”]

Allikas

SSD kettad – Milline ketas valida?

ssdSSD ketaste hinnad on viimase aastaga pea poole võrra langenud, tehes sellest taskukohase andmekandja ka tavakasutajale. Samas kaasneb iga uue tehnoloogiaga müüte ning väärarusaami. Ühest küljest on see tingitud sellest, et esimeste põlvkondade seadmed on tehnoloogia proovikiviks. Teisalt aga, eriti arvutimaailmas, uue riistvara jaoks ei pruugi olla kohe sobivat tarkvara. Just operatsioonisüsteemi poolne tugi võib olla natuke vildakas, tekitades sellega natuke lisaprobleeme. Nüüd on SSD kettad aga piisavalt kaua olemas olnud ning enamus probleeme on kõrvaldatud.

Sellest tulenevalt tekkis idee kirjutada maakeelne artikliseeria. Esimeses osas räägime üldisemalt tehnoloogiast, tootjate poolt välja kuulutatud numbritest ning võrdleme erinevaid tehnoloogiaid omavahel. Seeria teises artiklis räägime sellest, kuidas optimiseerida failide paigutust erinevate ketaste vahel ning viimases, kolmandas artiklis, laskume tehnilistesse üksikasjadesse. Teisisõnu, juhendame, kuidas operatsioonsüsteemi optimiseerida, et kiireim tulem kätte saada.

 

Tehnoloogia SSD ketaste taga. Erinevused klassikalise kõvakettaga.

SSD (ingl. k. solid state drive) ehk pooljuhtketas kasutab andmete salvestamiseks ränikiipe. Klassikalised kõvakettad (HDD, hard disk drive),kasutavad erinevalt SSD’st elektromagnetilist laengut hoidvaid plaate. Loomulikult on ka suur erinevus seadmele andmeid salvestades. Kõvakettal tuleb lugemispea õigesse kohta liigutada, et plaadilt andmed üles lugeda (või kirjutada) ning kogu süsteem on pidevas liikumises. SSD ketta puhul on metoodika teistsugune, kuna seal liikuvaid osi ei ole. Andmed salvesatakse mälukiipi sarnaselt mälukaardi või mälupulgaga. Seega, kui kõvakettal peade joondumine ning õige koha pealt lugemise alustamine võtab aega keskeltläbi 5-10ms (millisekundit), siis SSD ketaste puhul toimub see keskeltläbi 0,05-0,1 ms jooksul.

Pooljuhtkettad ei ole tegelikult viimase kümnendi leiutis. Esimesed seadmed leiutati juba ’50 keskel, kuid need tehnoloogiad ei olnud eriti mõistlikud. Esimesed pooljuhtkettad, mis meenutasid juba tänapäevaseid seadmeid, loodi kaheksakümnendate alguses. Samas alles 5 aastat tagasi muutusid SSD kettad piisavalt soodsaks ning kättesaadavaks, et ka tavakasutajad (kes reaalselt olid väga suured entusiastid) hakkasid nende vastu huvi tundma ning neid hakkati tootma vastavalt tavakasutaja vajadustele.

Enamus pooljuhtkettaid kasutavad NAND tüüpi välkmälu andmete salvestamiseks. Erinevalt hävimälu (DRAM) tüüpi seadmetest ei vaja need pidevat välist toidet ning hoiavad informatsiooni alles ka siis, kui mälukiibid toiteallikast eraldada. NAND tüüpi välkmälu jaguneb hetkel kaheks: SLC (single level cell) tüüpi mälu, kus üksusesse saab salvestada 1 biti andmeid. Levinum variant on aga MLC (multi level cell) mälud, kus ühte üksusesse saab salvestada 2 bitti andmeid. MLC tüüpi mälud on küll väiksema elueaga ning aeglasemad kui SLC, kuid tükkmaad odavamad.

MLC ja SLC lahtiseletatuna. Arvutid kasutavad andmete salvestamiseks kahendsüsteemi, kus kõik on väljendatud kahe numbriga: 0 ja 1. Näiteks A täht kahendssteemis on 01000001. SLC mälu salvestab ühte üksusesse ühe biti, ehk siis 01. MLC salvestab aga ühte üksusesse 2 bitti, 0100. Sealt tuleb ka vastupidavuse erinevus, kuna väiksemat mäluüksust on lihtsam kontrollida, kui suuremat.

SSD kettad – müüdid ning tegelikkus. Mida uskuda, mida mitte!

1. SSD kettad on altimad üles ütlema.

See on nii kahe otsaga asi. Tootjate sõnul on tegelikult SSD kettad natuke vastupidavamad. Keskmisel kõvakettal antakse elueaks (MTBF, mean time between failure) 1-1.6 miljonit tundi. Siinkirjutaja arvutis peitseval OCZ Vertex 4 kettal on tootja andmetel MTBF 2 miljonit tundi.
Reaalsetes kasutusoludes on natuke teised lood. Klassikalistes kõvaketastes on palju liikuvaid osi ning temperatuuri suhtes tundlikumad. Samas pooljuhtketastes liikuvad osad puuduvad, seega peavad paremini vastu. Kui midagi peaks seadmega juhtuma, siis kõvaketaste plaadid on võrdlemisi vastupidavad ning andmed taastatavad ka peale põlengu või üleujutuse üleelamist. Viimane teenus pole küll taskukohane enamusele, kuid siiski võimalik. Kui ränikiip viga saab, siis sealt andmete taastus on pea võimatu.

2. SSD ketaste eluiga on seotud kirjutamismahuga.

Sellel on tõsi taga, kuid see on suure AGA’ga koht. SLC tüüpi mälul on kirjutuskordi ~100 000, MLC puhul kümme korda ssdväiksem, ~10 000. Kui nüüd seda reaalses elus kasutama hakata,  siis numbrid ei tundugi nii väikesed. Teeme lihtsa arvutuse. Võtame näiteks väikese, 64GB MLC SSD ketta. Tootjapoolne eluiga on antud 5~6 aasta. Kui nüüd peaks selle kirjutusmahu täitma, siis läheb meil vaja 40 terabaiti andmeid (1 terabait=1000 gigabaiti). See teeb keskeltläbi 22GB andmeid kirjutada IGA PÄEV. Seda on sama palju, kui 4.6 DVD jagu andmeid iga päev andmekandjale salvestada. Kui seda sama numbrit vaadata suurema ketta pealt, näiteks 256GB ketta puhul teeks 1 Terabait päevas. Minu SSD ketas, peale kahte Windowsi ning programmide paigaldust (sellise andmesalvestuse arvestusega) peaks pea üheksa aastat vastu. Selleks ajaks on see pooljuhtketas esiteks vana tehnoloogia ning teiseks, SSD kettad maksaks naeruväärselt väikest hinda (arvestades hindade langust).Sama loogika laieneb ka mälukaartidele ning mälupulkadele. Millal sina viimati pidid ära viskama mälupulga, kuna piir kätte jõudis?

3. SSD ketastel tekib rohkem vigu.

Täpselt samamoodi, nagu kõvaketastel tekib nn. bad sectoreid, võivad ka MLC/SLC mälublokk kirjutamiskõlbmatuks muutuda. Sellisel juhul kasutatakse NAND kontrolleri sisseehitatud funktsiooni, markeerides ära vigased salvestusblokid. Lisaks toimib ka ECC (error correction code), parandades automaatselt ära andmesalvestuse vead. Kõik need veaparandussüsteemid on sisse ehitatud pooljuhtketaste kontrollerisse ning kasutaja ise ei pea sellega pead vaevama.

4. SSD on kiirem, kui HDD.

Palju räägitakse SSD ketaste ülisuurest kiirusest. See on 100% tõsi. Isegi “aeglasemad” MLC tüüpi mälu kasutavad kettad annavad reaalse lugemiskiiruse kuni 500MB sekundis. Saadaval on ka SSD seadmeid, millel on maksimaalne lugemis/kirjutuskiirus 2000MB sekundis.

Klassikalistel kõvaketastel on tavaliselt märgitud, et SATA 3.0 6 Gbit/s (6 gigabitti = 0.75 gigabaiti = 768 megabaiti), kuid see on ketta ühendus arvutiga. SSD ketaste puhul on kasutusel samad ühendused, kuid nendel pannakse tooteandme/nimetuse juures rõhku muudele parameetritele. Kõvaketaste reaalsed andmeedastuskiirused ketta puhvrisse ning sealt arvutisse on hoopis aeglasemad. Kallimatel kõvaketastel ulatub see kuni ~200-210 MB/sekundis, keskeltläbi aga 100-140MB/s. Kui me lisame kõvaketta fragmentatsiooni ning peade pöördusaja, siis SSD trumpab mitmekordselt klassikalise kõvaketta üle.

SSD ketta valimine – kuidas leida see õige?

Selle koha peal absoluutset vastust ei ole olemas. Mida me saame soovitada, on esmalt valida vastavalt enda vajadustele sobivat mõõtu ketast. Lauaarvuti puhul me saame kasutada mitut andmekandjat, seega ka väiksem SSD ketas süsteemi jaoks on piisav. Sülearvuti puhul tuleb arvestada sellega, et kogu informatsioon ühele andmekandjale ära mahuks. Kiirused on võrdlemisi triviaalsed tavakasutaja seisukohalt. Isegi kõige odavam SSD ketas hetkel lubab 200MB/s lugemiskiirust ning 60MB/s kirjutuskiirust (mida on rohkem, kui olemasoleval kõvakettal). Nõudlikumad kasutajad, kes teavad mida täpselt vajavad, saavad Google abil leida kiirelt ka ülevaate.
Lisaks on saadaval nn. säästuvariandid, kus HDD juurde on integreeritud väikese mahuga SSD ketas. Sellisel juhul kopeeritakse enamkasutatud failid SSD peale, et vajadusel need kiiremini kätte saada. Võrreldes nüüd tavalise HDD’ga, siis selline lahend annab kiirust juurde natuke, kuid jääb ikkagi SSD kettale tundvalt alla.
Lisaks natuke numbreid ja tehnilist informatsiooni. Nagu me eelnevalt välja tõime, on SSD ketastel maksimaalne lugemiskiirus tootja andmete järgi keskeltläbi 500-550MB/s, kirjutuskiirus 200-400MB/s. Selline arvestus on tehtud järjestikusel lugemisel. Statistiliselt toimub kettal infovahetus, vähemalt tavakasutaja mätta otsast vaadates, teistmoodi.

Järgnev nimekiri on 5 kõige rohkem kasutatavat pöördusmeetodit SSD kettale just tavaolukorras – arvuti sisse lülitada, sirivda veebi, kuulata muusikat, vaadata filmi, natuke mängida.

4 Read (8%)
4K Write (58%)
512b Write (5%)
8k Write (6%)
32k Read (5%)

See moodustab 80% kettal toimuvatest päringutest. Ülejäänud ~20% oleks tabeli liiga pikaks ajanud. Kui nüüd vaadata tootjate andmeid ketaste kohta, siis need annavad vähe informatsiooni edasi. Täpsemates võrdlustestides on lisaks sequential read & write ka välja toodud 4K lugemise/kirjutamise kiirus. Kuna see moodustab üle poole kettale tehtavatest pöördumistest, siis oleks mõistlik vaadata just neid numbreid. Tõesti, mis kasu on mul järjestikusest lugemisest või kirjutamisest, kui reaalses elus toimuvad asjad muudmoodi.

Tulles korra ketta mahtude juurde tagasi. 100% vettpidavat soovitust, mis kõikidele kasutajatele sobib, ei ole võimalik anda. Seeria järgmises ariklis räägime täpsemalt selles, kuidas failide salvestust optimeerida erinevate ketaste vahel, millele tähelepanu pöörata ning kuidas seda kõike teostada.

Allikas: Photopoint

Heidame pilgu Google serveripargile

Google Inc. on multinatsionaalne tehnoloogia- ja tarkvaraettevõte, mille asutasid 1998. aasta 7. novembril Stanfordi ülikooli doktorandid Larry Page ja Sergei Brin.  Google Search on selle ettevõtte poolt arendatav maailmas enim kasutatav interneti otsingumootor, Google’i esimene ja tähtsaim toode.
Google’i poolt sõnastatud ettevõtte missioon on “kogu maailma info organiseerimine ning kõigile ja kõikjal kättesaadavaks ja kasulikuks muutmine”.  97% ettevõtte käibest annab reklaami müük.

Kuidas näeb välja Google seestpoolt. Vaata edasi siit!

Allikas: Battleit.eu